Otse põhisisu juurde

Püha Loomaaed

Alustame siis sellest, et laupäeva hommikul üles ärgates vaatasin aknast välja ja mis ma nägin seal. Maas oli mitu cm lund. Saatsin Audentese siis Pärnu poole teele ja asusin hommikusöögi lauda. Pool kümme ühispildistamine ja kümnest kuulasime haridusministri kõne. Valisin viimase teema "Igaühe õnn on kordumatu". Eks elame, näeme palju punkte nopin.
Kirjand kirjutatud, sõitsin Pärnu. Järgmisel hommikul sõitsin 30 km soojenduseks võistluspaika. Ilm oli seekord õnneks ilusam, aga marutuuline. Kuna eelnev nädal möödus haiguseküüsis ja trennis olin viibinud 2 h kõigest, siis oli selge, et minust tegijat sellel päeval pole. Seda näitas pulsski, mis jätkuvalt alla 170 ei läinud. Start antud, panime ringidele ajama. Rahvast oli stardis palju. Kuna see oli minu esimene sõit see aasta korralikus pundis , siis eks väike närv oli sees. Järsud pidurdused pundi tagaosas ehmatasid veits ära, mitmeid kordi oli tunne, et nüüd saab külakuhja. Küljeka lõigu peal jäin oodatult maha. Pulss vilkus sujuvalt 205 peal. Egas midagi, sõitsin üksi edasi. Lõpuks jõudsin mingisse suuremasse punti. Mis omakorda lagunes ära. Viimasele ringile minnes nägime Janellega juba järgmist punti, kus oli veel naisi, ohooo. Arvestasin raja pikkust valesti ja panin oma väikesest pundist 7 km enne lõppu minema. Olin arvestanud, et hetkel suudan kuni viis km sõita kindlasti maxiga. Aga lõppu ei tulnud ega tulnud ja nõnda harrastajate punt tõmbas järgi. Ei ole ju kuidagi võimalik naisterahvalt pähe saada, milline häbi. Ja niimoodi ma pundi viimasena üle finisijoone veeresin. Positiivne on see, et lõpetasin sõidu. 189/206. Peale eksameid spordiarsti juurde, siis ehk saab täpsemalt teada, milles asi on ja ehk saab suve jooksul ilusasti liikuma. Tahtmist nagu on ! :) Aga Elionil kohtume, homme ühiskonna eksam, wish me luck again .

Kommentaarid