Tagasi algusesse

Mõni õhtu tagasi sain heale jutusoonele klubikaaslasega. Tema räägitud mure tuletas mulle meelde neid aegu, mil ma ise rattasõitu alustasin. Mis ma sellega öelda tahan?
Kunagi ei tohiks tunda kadedust kellegi teise saavutatud edu üle, isegi siis kui see keegi teine saavutab sinu soovitud tulemusi kergemini ja kiiremini kui sa ise seda suudaksid. Pigem tuleks võtta eesmärgiks anda endast parim, järgida eesmärge. Mäletan minagi ju kuidas ma olin kõige nõrgem tüdruk klubis, ent ma ei jätnud jonni ja tegutsesin selle nimel, et olla parem. Kõik on võimalik! Kindlasti tuleks kaaslaste edu üle uhkust tunda, eriti kui tegu on sõbraga! Mina arvan vähemalt nii:)

Kommentaarid

Populaarsed postitused