Mis ma siis viimasel nädalal teinud olen? Mitte midagi oleks vale öelda, sest rattaga sõitma ma mõnikord ikka satun. Rõuge maraton raputas mu igatepidi lahti. Esmaspäeval oli keemikutel eksam, oh kui hea, et mul see õudus möödas oli ja eelmisel aastal keemia eksami sooritatud sain. Olin siis noorematele vaimseks toeks niiöelda. Siim-Erik tuletas mu eelmise aasta tsitaatigi meelde : "Kuule mul on aju täis juba, lähme trenni parem!" Kuna Otepääle kooli mul rohkem asja pole, v.a. lõpetamisele, siis pakkisin terve elamise kokku ja sõitsime Tabasallu. Uuh, väsitav päev omamoodi.
Teisipäeva õhtul jõudsin trennigi mindud. Söe terminali teel sai 3x4 km lõiku tehtud. Vabal ajal grupis veeredes vestlesin Daniel Novikoviga, kes rääkis mulle spordimaailma võudest ja valudest. Täitsa asjalik jutt ja jätsin enamuse omale meelde. Taipasime Pirita teel velotades, et linnaliiklus meil juba päris käpas, teekond on nii hästi kui võimalik ära lihvitud. See selleks. Koju sõites mõtlesin, et proovin, mis tunne on üle pika aja Tabasalu mäge täiega sõita. Lihastesse tõmbas sellise meeldiva valutunde ikka sisse, aga üles ma jõudsin. Kokku 3.30 92 km
Kolmapäeva õhtul oli plaanis Filter temposõidu karikasarja 3. etapp Viimsis. Rattaga kenasti kohale, kerge soojendus, eraldistart 17 km- Lubja tõusuga, ja rattaga koju tagasi. Võistlust kommenteeriksin nii palju, et sõita jaksan aga pingutada end enam väga ei oska, lõpus jääb alati liiga palju reservi, aga töötan asja kallal. Keskmiseks kiiruseks seekord siis 36,8 . Kaotasin Eesti tipptriatleedile 2 sekundit ja järgmist naiskonkurenti edestasin 6 sekundiga. Koju sõites, tegime Daisiga tempot. Ilmselt ei viitsinud kumbki lihtsalt sirge jalaga veereda. Tabasalu mäel otsustasin taaskord proovida kuidas possas üles sõita on- no ei olnud lihtne. Päev siis kokku 3.15 86 km.
Neljapäeval läksime kohe hommikul Daisiga sõitma. Mõtlesime, et kerge päev, teeme tunnikese. Oi kui raske oli. Ikka väga raske. Nendes tunni ajastes trennides see aeg ikka suht venib. Päev kokku 1 h 25 km.
Reedel pidi õhtul trenn olema kell 17. Sellepärast ei hakanud hommikul üldse välja kondama minemagi. Ja siis hakkas sadama, sadas ja sadas. Otsustasin, et parem trenni mitte minna. Viimati kui vihmaga käisin, oskasin haigeks jääda. Nii siis vaatasin välja ja ootasin, et vihm üle jääks. Kell 21 vihma ei sadanud enam. Süütunne minus, et trennis ei käinud sai võitu ja panin rattariided selga ja välja sõitma. Päris mõnus oli, tuulevaikne ja üksi nokitsesin kuna kedagi väga väljas ei olnudki. Kokku siis 1.50 50 km . Enne pimedat sain ikka koju tagasi. Kuigi siin jaanikuu lõpus ei lähegi väga pimedaks enam ju.
Laupäeval oli plaanis treeneril teha pikk 4 h ühistrenn. Väljas sadas ja ei sadanud ka. Otsustasime minna autoga trekile, kuna viie poolest trenni ei tahtnud väga teha ja mine sa seda ilma ka tea. Välja minnes räägiti juba kolme poole tunnisest treeningust. Tuul oli jube. Kergest veeremisest sai raske vastupidavus,jõutreening. Mulle sobis. Kokku 3 h 90 km . VÕib rahul olla. Riiete valikuga läksin ainult alt. Trennis hakkas ikka jube palav. Ja nii ma olen jõudnud tänasesse päeva. Eestimaa suvi ei hellita ikka üldse meid. Kerge treening pidi taaskord olema. Läksime siis kenasti välja- tuul , minu sõber, oli platsis ikka kenasti jälle :). Sõidame pool tundi ära, hakkab seenekat sadama, ja mida minut edasi, seda tugevamini hakkab sadama. Olgu, koju ära. 50 minutit ja 20 km- ah parem karta kui kahetseda. Õhtul läksin Hansu kutsel ujuma- liuglesin kerge 500 m- talvine supervorm täiesti kadunud. Edasi veetsime niisama toredat aega ja koju ära. Järgmine nädal Otepää maraton - kodurajad ikkagi! Saaremaa velotuurile elan omadele kaasa läbi veebi .

Kommentaarid

Populaarsed postitused