Kolmteist ja reede

Kuna täna hommikul sain teada, et on 13 ja reede, siis sellisel kuupäeval võib väikese postituse blogspoti kirja panna.
Päeva algus selline veniv nagu ikka, ilmselt peab õhtuti varem voodisse minema.
Pika peale riided selga saadud, pestud, kammitud, söödud, võis treeningule siirduda.
Väljas 22 kraadi ja päike kenasti paistab, ent ometigi otsustas Siim panna selga pika tagi, uuh. Ilmselt tal see rasvaprotsent on tõesti miinustes, et tal palav ei hakka, samal ajal kui ise peale 20. km sõitu seisma jäädas vett tilgun, ala nagu keegi kallaks kannuga vett pähe.
Trekile vastutuul, mis on pigem reegel, sest tavaliselt nii ikka on. Tabsi laskumisel Siim veereb mööda ja läheb ette vedama, ilmselt lõpuni ta sinna ette jäigi kuna linnas olles Daisi küsis minult, ega mul raske pole, mida ilmselgelt oli. Aga noh, elusalt jõudsime kohale siiski. Peaaegu elusalt ka Siim, kelle elu minul vähemalt kaks korda silme eest läbi jooksis. Oh noored,noored!
Tund jäänud keskpäevani, siirdume trekiradadele. Anti korraldus, et kaks gruppi tehtaks- vanemad ja nooremad pm. Vanemad poisid sõidavad kiiresti ja nooremad jälle natuke aeglaselt soojendust. Kuna ma seal poole peal tilberdan, siis otsustasin seekord suuremate kamandasse ronida. Ilmselgelt on seal veits ohutum ja tempomuutused pole nii kõikuvad. Jalad on päris head, enesetunne aga pehme ja suu kuivab pidevalt. Soojenduse lõpuks kaks kiirendust ja edasi juba harjutused.
Kevin otsustas vahepeal matsu panna kummi purunemise tõttu. Statistika on hea- neljast trennist kolmel korral on keegi matsu pannud, hästi elate ! :D
Daniel tegi vahepeal kiirendust rolleri tuules. Eriti huvitav vaatepilt, kuidas Novikov hõikab hophop, et hoogu juurde pandaks, ent roller on juba piirajas . Vägev igatahes.
Ja siis need mahlased temposõidulõigud. Inisesin natukene ja silmad juba pahupidi, nägin ainult eestsõitva tagumise ratast... Eiiii, tegelikult nii hull ei olnud.. tegin kaks korda kaasa, kolmas kord otsustasin jääda pealtvaatajaks.
Vahepeal meenus, et Oliveril on sünnipäev ja soovisin talle õnne. Ilmselt meenus samal hetkel ka kõigile teistele see ja nii soovis enamus klubist talle õnne, :D one lucky guy .
Ja siis minu päeva tegu- läksin harjutama paigaltstarti. Treenergi küsis, mis mind joonele ajas. Aga oma lemmikala peab ju proovima.
Trenn lõppes ära, kes läks burksile, kes istus niisama edasi, kes läks koju. Mina istusin ilmselt niisama edasi. Viimaks kui koju lõpuks jõudsin oli kell 17.20 aga vähemalt oli allatuul. Tabsi mäe peal ei saanud Daisit ära karistatud, hakkas täna jõudsalt vastu.
Kolmteist ja reede- midagi halba pole juhtunud, kõik täitsa tore. Homme liigun juba Emumäele naiste spordilaagrisse ja ülehomme meistrikad maratonis, wish me luck ,
Tglt päris tubli oled, kui siia teksti lõpuni oled jõudnud lugeda :)
Good girls go bad, remix .

Kommentaarid

Populaarsed postitused