Otse põhisisu juurde

Katsevõistlus .

Täna toimus Jüri Ratase VI jalgrattavõistlus. Esmalt võite mõelda, et mis külavõistlus see nüüd on? Sõidad Pirita metsas MTB-d ligemale 10. km ja mis siis? Eiiii, nii see ei ole. Jõudsin Piritale ja selleks, et ennast kirja panna pidi juba seisma pikas järjekorras. Kohale olid tulnud nii lapsed kui ka vanemad rattaspordisõbrad. Pisikesi oli stardis ligemale 200 ja täiskasvanuid siis 130 ringis. Vohh, selline sündmus siis leidis täna aset. Rahvast meelitavad kohale mitmed tegurid- TASUTA võistlusnärvi kogemine ja sõbraga mõõdu võtmine ning lõpus igale võistlejale antav medal ja toidukotike ja kiibiga ajavõtt :) Kindlasti ringi jalutades võistluskeskuses ei jää silma torkamata karikad, mis on ikka võimsad, woah. Ja siis veel auhinnad ja loositav staff. Kõik on olemas. Kohale olid tulnud ka politsei ja tuletõrje, et nendel kõige pisematel oleks tegevust. Samuti ka lõvi Leo ja Klaabu isiklikult.
Startisin esimesest reast, sest alati uhke ju vähemalt joonel esimene olla :) Stardipauk antud, vaatan, et saan päris hästi minema. Algul lausa tundub, et olen esimene pärast kolme meetrit. Aga eiii, vasakult pressis üks kalevlane ette, tohoh- vaatan ja imestan. Daisi pani veel parema stardi kui ma. Edasi ma juba langesin. Essal tõusul pressin end esimeseks naiseks ja ergutan veel Daisitki. Teadsin, et algus tuleb kõvasti sõita kuna seal pehmes saepurus on liikumine üpris vaevaline. Kõvemale pinnasele jõudes näen enda ees esimesi mehi/poisse. Kätte ei saa, aga vahe suuremaks ka ei läinud. Hetkeks ma juba mõtlesin, et kas nad lasevad seal ees tirri või mis värk on, sest viimasel ajal trennis pole hästi liikuma saanud. ( trennis- loe: nii palju kui ma trennis viimasel ajal üldse käinud olen xxd) Jõudsime siis Ambruse tõusu alla ja seal neelasin Sassi alla ja Davidil ratas jamas, siis sain temaski hetkeks mööda, üpris edukas olin.
Ja siis tõusu otsas, seal kõige tipus- pulss 197 ja kops koos. Õnneks oli laskumine kohe otsa. Aga õnn ei kestnud kaua, sest järgmisena tuli veel tõuse, mis selle pehme pinnasega ikka täiega imevad. Ja siis ma sain kangi ära. Poisid kadusid eest silmaulatusest ära. Vaatasin tagasigi- näha polnud kedagi. Teadsin, et tirri ei saa laskma hakata kuna Daisi, Triin ja Anette peavad taga duelli teistele kohtadele ja suures hirmus sõtkusin pedaale aina kiiremini ja kiiremini. Kurvides tagasi ei hoidnud, lootsin heale õnnele. Viimasest tõusust üles sõites asfaldile keerates võisin lasta tirri- võit oli minu ! Oh, päris hea tunne. Jüri Ratas pani medali kaela, küsis kuidas rada oli, tähistus? ja lasi mul riide minna panna. Lembitu Kuusegi käis pärast uurimas , kust see rada see aasta läheb. Kokkuvõttes siis 8.koht. Korralik.
Autasustamine, mmm need silmaköitvad karikad- sain selle kõige uhkema enda laua peale seisma. Lisaks veel digitaalne pildiraam , mis on jumala kõva asi ! (Y) ja Nike tossud. Mõtleme, siis veel korra järgi- külavõistlus? :D:D Hiljem palusid Ratas ja Kuuse mind fortuunat mängima, et lastesõitudel välja jagada loosikad. Ja kuna Jüri autasustamisel kutsus mind järgmine aasta tagasi võistlema, siis ilmselt olen ma kohal. Kohtumiseni !

Kommentaarid

  1. kui juba karikast juttu oli, siis pilti ka paluks :)

    VastaKustuta
  2. http://sphotos.ak.fbcdn.net/hphotos-ak-ash2/hs313.ash2/59325_1543415538877_1039643168_31578114_1378855_n.jpg
    väikese hilinemisega siis :)

    VastaKustuta

Postita kommentaar