Otse põhisisu juurde

Naiste Spordilaager 2010

Septembri kuus kõik on uus ! Aga, et alustada seda edukalt ja uute uudistega peab vanad võlad likvideerima. Nimelt kirjutamata on jäänud muljed üritusest " Naiste spordilaager 2010".

Emumägi, Toomihkli talu, 14. august, kell 9.00 - saabumine laagrisse. Vastuvõtt oli meeldiv. Juhatati mind siis minu tuppa, kus mind ootas ees lai kaheinimese voodi- super luksus.
Koht ise jättis samuti toreda mulje. Selline maa elu on mulle ikka alati tuttav ja südamelähedane omamoodi olnud, ka looduses on nauding viibida.
Rattariided selga ja loengut kuulama. Virgo Neeme rääkis naistele kõike rattastest ja nendega sõitmisest ning vastas meie poolt esitatud küsimustele. Mind pani imestama, et mina, kes ma viis aastat olen rattaspordis elanud, kuulsin mõningaid asju esimest korda- inimene õpib kogu elu, right!
Rattad välja otsitud, timmitud ja sadulasse istutud, võisime muru peal oma osavust arendada. Sõitsime kaheksat, hüppasime üle puulaudade ja proovisime koha peal seista. Kõik olid äärmiselt tublid. Imetlusväärne on ka Anne, kes kõikidele meie tegevustele kaasa elas, kuigi ise ei saanud osa võtta põlvetrauma tõttu :) Loodan südamest, et tänaseks on ta paranenud.
Kruusaradadel soojendust sõites nägin, kuidas naised kokku hoidsid. Nimelt ei arvestatud tegurit, et 50% on loomulik kadu, vaid oodati viisakalt kõik ära ja kui kaduma mindigi, sõideti tagasi ja otsiti kaaslased üles. Emumäe jooksukat proovis siis igaüks sõita ja egas see välja ei tulnudki, ent silmad särasid kõigil kui tippu oli jõutud. Samamoodi pakkus elamust järgnev laskumine, sest teada on see, et adrenaliini pakkuvad tegevused tekitavad alati hiljem kõneainet ja nii laskumise all oodates teisi, uurisin ikka muljeid, mis tekkisid- kõik olid väga positiivsed.
Treening tehtud- edasi vaba aeg. Jäin Annega juttu rääkima ja nägin, kuidas tema tütar Terje proovis esimest korda klippidega sõita. Väga tahtejõuline neiu, lausa lust oli vaadata, kuidas ta proovis ja proovis ning kui hea meel ta oli kui ta ei kukkunud ja sai jalad väga kenasti juba kinni, super emotsioon. :)
Söök- alati sportlasele väga tähtis osa päevast. Väga hõrgutavad road olid, mina sain kõhu väga kenasti täis, aitäh kokkadele !
Ja kui süüa juba, siis edasi ka loeng teemal toitumine. Vorm oli väga hea- igaüks rääkis oma kogemustest ja anti edasi omapoolseid soovitusi ja nippe. Rääkisime naljakaid seiku ja väga asjalik jutuajamine. Tänaseks seisab minugi kirjutuslaual värska vesi, mida ma siin limonaadide asemel joon nüüd.
Õhtul enne sauna näitas Virks ette venitusharjutusi. Kindlasti sain uusi nippe, mida oma treeningkavasse lisada. Kuigi suvel jätan selle poole endas unarusse, siis talvel see eest olen südamega asja juures ja treenin neid nii tähtsaid süvalihaseid ja värke. Kõik naised on heas vormis ja kõik tuli väga kenasti välja. Ainult au ja kiitust, eksole.
Veel, mis mind imestama pani. Kui laua ääres räägiti, mis ametid kõikidel on , siis ma mõtlesin küll kuskile laua alla vaikselt vajuda. Äärmiselt targad naised olid üle Eesti kokku tulnud, et koos ühiselt harjutada MTB-ga sõitmist ja kuulata loenguid ja veeta lõbusalt aega. Mulle väga meeldisid ühised jutuajamised ümber laua või muru peal istudes või kus iganes- sain palju uusi asju teada ja naerda sai samuti palju.
Pean tunnistama, et selline üritus on väga lahe ja kiidan Karmenit, et ta sellise asja lõpuks ära tegi ja pakkub naistele võimalusi nönda teadmisi koguda . Respect ka neile, kes järgmine päev suure tormi kiuste läbisid Rakke maratoni, kes siis esimest, kes teist, kuuendat või ükskõik mitmendat korda. Aga Perfect,osale sinagi järgmine kord !

Kommentaarid