Kuidas sai minust "ajakirjanik" ?

See kõik algas pihta 13. juuni õhtul kui otsustasin, et võiks enda lõbuks natukene kätt proovida ja avasin Reijo Puhmi ja Mikk Vaaksi msni aknad ja küsisin neilt intervjuud. Väga toredad noormehed, olid kohe nõus mind aitama. Edasi võtsin ühendust Risto Raidi, Grete Treieri, Timmo Jereti,Siim-Erik Alamaa ja Oskar Nisuga. Kõik arvasid, et huvitav idee on ja usinalt vastasid mulle. Kribasin teksti erinevalt kokku. Küll katsetasin ühtemoodi ja siis teistmoodi ja lõpuks üsna hilistel õhtutundidel, kui sportlased juba ammu magasid, lasin üles oma valmis oleva teksti siia samasse blogisse. Lisasin lingi facebook.comi, kust mu wannabe artikli leidis Erik Henno- Rattaprofid.com peatoimetaja ja küsis kas ta võib lasta loo oma saidile üles. Milline rahulolu tunne, süda peksis ja nönda hea oli olla- te ei oska ette ka kujutada.


Meeldiv oli lugeda ka positiivseid kommentaare, mille osaliseks ma sain hiljem.
Aga see polnud kõik. Tulid Eesti meistrivõistlused ja mind pani proovile Mihkel Reile. Proovile? Mis see tähendab? Ta asetas mu ette rida nimesid, kes polnud enam mu sõbrad, keda sain otse msnist kätte. Olin neile inimestele heal juhul teregi võistlustel öelnud. Kasutasin ka facebook.com abi, et inimesi kätte saada- sealhulgas Jaan Kirsipuu ja Erki Pütsepa sain nii kätte. Omaette ooper oli see, et Ervin Korts-Laurile pidin helistama. Pabin oli parasjagu sees, esmakordne kogemus ja tagasihoidlik tüdruk nagu ma olen siis pole midgai imestada. Naljakas on mõelda tagant järgi kuna tänasekd on Ervin mulle juba üsna tore sõbrake. Samamoodi pidin helistama ka Kirill Kotšegarovile. Väga toredad poisid nemadki. Võib-olla oli julgem sellepärastki tegutseda nüüd, et võisin öelda, et artikkel avaldub rattaprofide leheküljel ja kes ei sooviks tiba kuulsust saada, isegi kui ajakirjanikuks on siis wannabe abiturient.

http://www.rattaprofid.com/index.php/news/view/1678

Järgmiseks sammuks oli see, et sõbrake Peep Leino soovitas Valdo Jahilol kirjutada minust ajakirjas Jooksja. Ja kui ma juba Valdoga olin kokku saanud ja oma intervjuu ära andnud siis oli juba julgem uurida, et ehk saaksin kirjutada ka juba ajakirjja. Ma ei tea kus mul see julgus tuli aga Valdolt saadud kontaktise põhjal saatsin kirja Jooksja peatoimetajale, kellele mu eelmised artiklid meeldisid ja palus mul kirjutada Martin Loost. Ajakirjas ilmus minu kirjutatud tekst septembris

http://jooksja.ee/index.php?spordiajakiri=jooksja-9-2010

Tõsi küll, mind aidati tohutult ja mul on väga hea meel, et mulle selline võimalus anti. Võin öelda, et ootasin pikisilmi numbrit lettidele, et ajakiri lahti võtta ja lugeda kohta tekst: Liisi Rist. Väike egomaniakk võin öelda küll enda kohta siinkohal :)

Vahepeal kirjutasin sündmustest kokkuvõtvaid lugusid ka Velolove.ee saidile. Näiteks Rattalaadast ja Krokodillfestist Trummis. Aitäh ka Virgo Neemele, kes ikka minusse uskunud on ja lasi mul kenasti kätt harjutada. Ehk laseb veelgi :)

Ja siis novembrikuu lõpus saadab mulle feissbuuki kirja Rene Mandri ja ühendust võtab ka taaskord Erik Henno, et küsida kas ma viitsin kirjutada loo Urmas Karlsoni töövarjust Janelle Uibokandist. Aga otseloomulikult olin ma nõus ja nii lugu sündiski. Maasikas tordi peale oli ka Karlsoni kommentaar ja enam ei kartnud ma helistada , sest olen aru saanud kui mõistvad inimesed on kui ma neid natukene segan :)

http://www.rattaprofid.com/index.php/news/view/2060

Tänaseks siis olen ma rattaprofides ajakirjanik ja peagi võite lugeda persoonilugu Kalju Kochist. Ärge siis jätke vahele seda lugemist. Minu suurteks eeskujudeks on samuti Küljetuule blogi mehed, mida ma ei saa mainimata jätta, sest nende meeste sissekandeid on alati megahuvitav lugeda ja alati olen soovinud, et ma oleks sama osav sõnameister nagu nad.

Selline on olnud minu teekond siis "ajakirjanikuna".. :)

Kommentaarid

Populaarsed postitused