Virumaa kaunimad teed

Pandivere rattaralli.
Võistlustele kohale sõites kuulsin juba lauseid:" Täna saab jälle 80. km karusellitada!"
Minu jaoks tõlge sellele lausele oleks :"Täna saab jälle ketis iniseda ja esimesel 10.km grupeetole lehvitada!"
Stardikoridori suundusime varakult kuna siis saab esimesel küljeka lõigul vähema energiaga ennast eespool hoitud. Kuni kaheksanda kilomeetrini oli kõik väga hea. Seejärel aga sattusin jälle ketiohvriks ja nii ma sealt terade hulgast välja sorteeritud saingi.
Tagant jõudsid järgi järgmised, kus sees taaskord Karla ja Salumäe. Üllatus oi kui suur. Sain veits siis seal hinge tõmmata aga kunas eespool punt oli endiselt silmaulatuses, siis ega hoogu maha ei lastud. Mõtlesin siis endaga aru pidades, et ehk karusellis on lihtsam sõita kui taga saba peal eluhinnaga rippuda ja nii ma siis ennast sealt eest avastasingi.
Mingi aeg rääkisin veidi juttu Priit Ailt'iga. Too küsis, mis ma selles pundis teen, et seal sõidavad ainult nõrgad ju :D Noojaaah ise olin suht silmamunade peal taaskord.
Vahepeal oli nii kena teekate ka, et automaatselt tuli mõte, et küll need Virumaa kauneimaid teed on ikka ilusad :)
Mõnikümmend kilomeetrit enne lõppu ei jõudnud ma enam karussellitada ja leidsin ennast pundi lõpust ja nii läkski lõpuks punt pooleks ja ma jäin tagumisse gruppi. Ükshaaval eralduti pundist veelgi, aga nii ma ei jõua küll kui kahe-kolme kaupa lihtsalt minnakse.
Eile lõpuprotokolle vaadates nägin, et too Karla punt kaotas esimese grupi viimastele minutiga. Siis mõistsin, et millest mul see jalgis pehmiseks läks. Pulsid siis 180/196
Rakke maraton.
Esimesed km oi kui head. Aga nii kui asfaldi peale jõudsin nii tuli mingi blokk ette. Jaa kurat miks see sadul nõnda nagiseb kui ma ta kenast kinni keerasin- ei tea, ei mõista. Amordi peaks ka korda tegema, st ei ole õiged hääled need, mis see ratas sõidu ajal tegi :)
Igatahes, kruusalõigud sõitsin mõõdukalt. Aga kuna kõik teised sõidavad seal ikka maksiga, siis sain kõigilt posti. Terve sõidu ootasin kahte kohta. Üks lemmik-Emumäe asfaldi tõus , no need laskumised seal ka kiftid nikerdamised. Seal panin ikka hea hooga ja teine koht oli 6 km enne lõppu pikk muru tõus. Seal lasin ka slaalomit ja kenasti parandasin mitukümmend kohta, ja siis viimased 5 km panin suht maksiga lõpuni välja. Koht muidugi kohutav. Pulss 170 keskmine. Ütleme nii, et on ka paremaid päevi olnud. Jätan siis selle päeva võla rattarallilt saadud kangise arvele..
Aga nüüd trennid on eriti tuulised olnud ja rattarallideks tuleb ikka seda põhja-eesti climbi veidi vallutada ja ehk siis nädalavahtusel kõik Tartusse ja pühapäeval joonele ! :)

Kommentaarid

Populaarsed postitused