Otse põhisisu juurde

Trekk

Kirjutan siis veidi trekist. Aju on veitsa pehme veel, nii et andestage kui te midagi mu tekstist aru ei saa :D
Natukene oli kurb, et sprinti sõitma ei pääsenud oma meeletult kehva 200 m ajaga, aga nuh alati ei saa hästi ka minna.
Järgmisel päeval teadsin, et pean pooleteise ringiga megahea hoo saama, siis on mul lihtsam seda distantsi sõita. Kõik , kes mind tunnevad, teavad, et need treki lühikesed distantsid (200 m ja 500 m) ei ole päris minu pärusmaa.
Ajaks 15,0 ja treenergi krimpsutas oma nägu sellise aja peale. Saate aru noh, et ei läinud kõige paremini :D Enda arust olin muidugi kaks korda parem kui päev varem. Ja nii pea kui teised tüdrukud olid lõpetanud, sain aru, et mitte mina ei olnud taaskord kõige kehvem vaid, et ilm mängis vingerpussi ja saavutasin 4. aja. Olin endaga päris rahul :D

Teine ala oli punktisõit. 60 ringi. Need venisid ja venisid. Nii pea kui ma end sadulast kergitasin nii olid kõik järgi mul. Veidi hiljem Daisi korra proovis ja oligi üksi läinud. Nii oli minu ülesandeks pundis loksuda ja punkte korjata. Tundsin end päris hästi ja mitmeid finisheid sai korjatud.
Alguses ma veidi pelgasin seda Daisi äraminekut, et kas ta ikka kestab seal. Aga nagu näha, siis ringiga ta meid kätte sai.
Ühes vahekas jagati punkte selle järgi, kes üle joone kogemata sattus esimesena minema. Ise sain 1 punkti kirja sealt. Kivi puhtalt kellamehe kapsaaeda, sest tema lasi meile kella kuigi Daisi oli juba punti jõudnud ja samal ringil jagati seega punkte. Aga noh , mis seal ikka. Lõpuni jäi veel mingi 27 ringi, siis hakkas vihma sadama. Mõtlesin vahepeal, et noh sõitu ei katkestatagi ära, ent 24 ringi peal pandi asi seisma. Jalg oli nendest vahekatest juba maru hapu ja kui sõit läks uuesti käima, siis kohe väga löögile ei pääsenud. Mingi ring kui punti ribadeks tõmmati, tuli daisi mulle kõrvale ja ütles:" Tule tuulde Liisi, lähme nüüd!" Aga no ei läinud ikka küll :D
Tüdruk läks nii teravalt, et ma ei saanud veel midagi arugi. Eest oli veel ära ka Jaanika Kurgjärv ja mingil hetkel ma taipasin, et Idarand ei jälgi mind või ei jõua või ma ei tea, mis tal häda oli ja panin üksi järgi, sain Jannu kätte, hüüdsin et järgi tuleks ja Daisigi võtsin kampa ja hakkasime kolmekesi kühveldama. Lõpufinishi andsime Jannule ja siis olidki kohad Daisi, mina ja Jannu.

Väljalangemissõit.
Tempot ei tohtinud maas hoida ja hoidsin end enamasti teiste tüdrukute taha. Mingil hetkel läks Daisi üksi minema oma teravusega (korra tõusis ja keegi tuulde ei jõudnud minna) ja ise pidin vaid pundi ees olema. Ühel ringil läksin neutraali pealt klubikaaslasest mööda. Teadsin, et finisheerida ei tohtinud neutraalil aga , et üldse mitte sõita.
NO ANDKE ANDEKS, Ma sõidan korra aastas trekki ja ma ei ole tõesti reglemendiga kursis, mida võib ja mida ei või!
Seejuures MA TÄNAKSIN SÜDAMEST oma armsaid klubikaaslasid, et nad suutsid selle reegli mu jaoks selgeks teha ja mind oma suva järgi kuskile ma ei tea, mis kohale lükata.

Ma tean, et reeglite mitte tundmine ei vabasta karistusest ja võtsin selle siis rahulikult vastu. (Kuigi tagant järgi vaadates, siis sinna läks mu meistrisärk ja medal!)

Muidu lõpetasime järjestuses Daisi, mina, Anette aga jah, siis uus järjestus oli Daisi, Anette ja Ivika.

Järgmisel päeval alustasime jälitusega. Kuna olin valitsev meister ja tln mv ajal nägin, et teised veel kandu ei näita, siis võtsin asja rahulikult. Teadsin, millise ajaga võidupunkti nopin ja korras. Daisi tegi megahea sõidu ja sai 4. aja ja meie üllatuseks oli meie lähim konkurent alles 9.

Scratch. Enesetunne juba päris haamer. Tiksuda aga ei viitsi ja siis üritasin mitu korda tempot peale suruda. Ühel hetkel sain sise ligi 10 meetrise vahe, mida püüti tasa sõita ligi 3 ringi. Kannatasin ära ja sain lõpuks minema. Raske oli aga püüdsin ringiga kinni grupi. Võit olemas ja oli vaja Daisit aidata veits. Aga olid väikesed mööda rääkimised ja nii läks teine koht Idarannale ja kolmandaks tuli Daisi .

Viimane ala 500 m paigalt. Appi, kõige nõmedam ala, mida ma tean. Tglt pole nõme. Aga ma ei suuda seda sõita ja see teeb minu jaoks nõmedaks , loogiline onju :D
Et hõbedat võita, võisin kaotada Idarannale 6 kohta ja kuna ta oli kõige kiirem, siis võisin sõita 6. koha peale ennast 11st. Selle alaga on aga nii, et heal päeval võin ma olla ees ja halval päeval ka viimane. Ma suutsin end kokku võtta ja sain 43,8 ajaks ning sellega sain 4. koha ja hõbemedali.
Kullast jäi kokkuvõttes lahutama 4 punkti.

Aga nagu treener ütles, mõnikord peab tiimiliider ennast ohverdama ja mul on hea meel, et mul on selline tore õeraas, kelle peale saan loota, et kui ma ei suuda võita, siis tema peale mängides võib edu ikka kätte tulla ! :) Olge tublid.

Kommentaarid