Elva 2012


Elva kriteerium
Soojenduseks sõitsin Tartust Elvasse ja minu kahjuks oli terve tee vaja minna vastutuult. Õnneks sain kokku Jannuga ja aeg läks vähe kiiremalt. Ma ei tea, kas läksin närvidega alt või oli asi milleski muus, aga laupäeval ei klappinud jalad üldse minu enesetundega. Sõita oli vaja 10 ringi ja igal teisel oli vahekas. Esimene ring lasti ainult tirri, teisel ringil sain aru, et on raske ja ei ole päris minu päev. Samas kõigil oli raske :D
Esimeses vahekas sain kirja kolmanda koha punktid, teises vahekas taas. Teisi tüdrukuid ma nii hästi ei tunne, et nendega sõidu käigus uued plaanid kokku leppida, sest vanadest plaanidest ei saadud aru või ei suudetud neid lihtsalt teoks teha - ei saanud mina täpselt aru :) Kolmandal ringil sain vahekas teise koha punktid, Grete oli vahega eest ära. Tegelikult on päris raske pärast tõusu kohe finishit otsa proovida panna :D Laskumise peal andsin endast parima ja sain Grete kätte ja olime kahekesi jäänud. Seejärel mõtlesin, et ei ole vaja enam teisi järgi oodata ja tuleb vormistada oma teine koht kenasti ära. Tõusu peal Grete pani gaasi põhja ja ma jäin taas maha, laskumise peal ma enam järgi sõita ei jõudnud ja nii sõitsin võistluse omas tempos lõpuni.
Eestikate arvestuses, siis punkte võrdselt ja kuna Grete võitis õiged etapid, siis talle meistri tiitel ja mulle hõbe. Tiitlit kaitsta ei õnnestunud aga ma usun, et andsin vähemalt tõsise konkurentsi kaasvõistlejatele ja kurb hõbeda pärast ma küll ei ole :)

Elva RR
Tegin hooaja avastardi oma uue ilusa rattaga, milleks on Scott Foil 30. Startida sain taas võistlejate rivi eest roosas liidrisärgis. Alguses sõideti päris rahulikult ja kuna oli suhteliselt tuulevaikne ilm, siis oli arvata, et punt jääb kokku. Proovisin päris tihti ikka pundi ette ennast sokutada ja seal ennast hoida, aga vajusin suht kähku uuesti kuhugile tahapoole, kus väga raske ei olnudki kui ka punt pikaks läks. Sellegi poolest otsis ringi teise poole peal mind üles Siim-Erik ja tiris mind enda tuules ikka pundi etteotsa. Enesetunne oli parem kui kritil ja jõud oli mind kah üles leidnud taas.
Esimesel ringil Elva Rattarallil




























Tartu-Valga mnt-lt Elva poole pöörates juhtus aga see, mida ma kohe mitte ei oodanud. Nimelt ühel hetkel
tunnen, et keegi sõidab tagumisse rattasse sisse. Arvasin, et korraks ja väntasin edasi. Seejärel sain aru, et too sama isik on ikka veel minu ratta küljes ja lõpuks sain aru, et minu sõit on nüüd läbi. Hüppasin ratta seljast maha ja vaatasin käikarit, mis oli nii kõver ja sassis omadega, et edasi sõita poleks olnud võimalik. Seejärel kuulsin sõnu "Liisi, võta minu ratas!" ,  haarasin Siim-Eriku Foili ja sain uuesti kohe pundi saba peale. Õnneks kasutame me mõlemad Looki pedaale ja passatka kõrgus on enam-vähem sama. Veidi on sadul kõrgemal, aga see 3-4 mm siia-sinna. Lenksulaius on ka erinev. Tegelikult oli ratas mugav ja sõidutulemust ei mõjutanud. Järgmisele ringile minnes uuriti pundis mitu korda, et mis juhtus ja et kas see ongi nii mõeldud, et mul iga ringi jaoks on erinevat värvi Foil :D  Kokkupõrke ajal lihvis kaasvõistleja kumm mu jalga nii, et veits selline kõrvetav tunne oli paremal jalal. Teise ringi poole peal mõtlesin, et kui Siim-Erik oma sõidutulemuse mu jaoks ohverdas, et siis peab ikka head kohta ka püüdma. Püüdsin võimalikult pundi ees olla ja see õnnestus veidi paremini kui esimesel ringil. Saatuslikus kurvis püüdsin samuti olla võimalikult ees, et ei juhtuks sama viga, mis esimesel ringil. Viimased kilomeetrid olid päris närvilised. Hoidsin ennast Grete lähedusse ja mõtlesin ainult, et 7 inimest tohib maksimaalselt meie vahele mahtuda, mitte rohkem. Seejärel mõistsin, et ühes rivis on juba 7 inimest , upsi :D Laskumisel nägin, et Grete võitleb paremal ääres. Nägin, et paremalt ei ole võimalik enam ette poole saada. Vasakult samuti mitte. Otsustasin siis keskele jääda ja järgmisel hetkel tasus valik ennast ära kuna olin parandanud paar kohta ja viimasesse kurvi läksin esimese naisena. Jõudsin hoo kiiresti üles saada ja võit olemas- sarja liidrikoht samuti alles- juhheii. Finishijoone peal aga otsustati mulle taas sisse sõita , kuid õnneks suurt pundimatsu ei korraldanud ja kõik elus ja terved. Välja arvatud zippi tagumine jooks, mis sellel kokkupõrkel kannatada sai. Olin sel hetkel päris kuri ja mõtlesin ainult omaette, et .... juu, miks täna kõik asjad pidid katki minema? Pärast sõitu sain teada, et Reynoldsi jooksust oli alles jäänud vaid rumm, pöid ja viis tervet kodarat- päris kehv :D Õnneks on tänaseks ratas juba HE-s paranduses ja Reynoldsi sai ka Tallinnas korda tehtud ! :)

Järgmine nädalavahetus toimub Estonian Cycling Weekend, tulge raja äärde kõik kaasa elama! Olge tublid !

Kommentaarid

  1. Olgem ikka eeskujuks (ka väiksetele), edu :)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused