November



Nonii. Esimene treeningkuu ongi juba läbi saanud.
Teise nädala lõpus toimus Tartus selline tore üritus nagu "Naised trenni!". Plaanis oli 3h matk teha. Kohe treeningu alguses saime teada, et mitte keegi meist ei olnud novembris nii pikalt veel trenni teinud.
Algus oli minu puhul päris paljulubav. Jalad olid oi, kui kerged, kuigi möödunud trennid olin veetnud enamasti maanteel kilomeetreid kogudes ja jooksutossud olin jalga saanud vaid kahel korral mõneks lühemaks jooksuotsaks. Juttu ajades möödusid esimesed 45 minutit jooksu lausa lennates. Sain teada, kuidas piigadel läheb ja mida keegi vahepeal teinud on. Seejärel mindi üle kavale kiirkõnd 5´+ jooks 10´. Olin pundis ilmselt üks pikemate jalgadega tüdruk aga minu sammust jäi kohati ikka väga lühikeseks, et tempoga sujuvalt kaasa minna. Pärast kahte tundi sain aru, et kerged jalad on juba ammu ajalugu :D 
Jooksime ja jooksime, kuni jõudsime kahe ja poole tunniga tagasi alguspunkti, saatsime osa rahvast koju ja siirdusime Toomemäele. Mõnikord on raske, aga tuleb minna. Jalad andsid juba tuld. Mõtlesin juba salamisi, et kolme tunni peal saan kusagile siruli visata ja elu on ilus, aga eiiii. Lõpuks jõudsime kuue naisega tagasi Ujula 4 ette ja ajaks tuli 3.15. Sel hetkel mu jalad ilmselt vihkasid mind, aga trenn oli iseenesest väga tore. Lõpus Garminist andmeid vaadates oli üllatus suur kui keskmiseks pulsiks näidati 177-t ja distantsiks 28-t kilomeetrit. Uuuuh. Aitäh kõigile kaaskannatajatele :)

Novembri keskel jõudis minuni info, et PÖFFil näidatakse ka filmi "The road uphill", mida tuli kindlasti näha, sest rattateemalised filmid on alati ju südamelähedased. Mõeldud-tehtud-nähtud, ja seda kohe esimesel võimalusel.

"You know you are from Estonia, when you check the thermometer before going out!"

Novembri lõpus on tavaks saanud, et toimuvad igasugused pidustused. Sain sellel aastal kaks kutset- EJL pidulikule lõpetamisele ja Harku Valla sünnipäevapeole.



EJL pidulikul lõpetamisel sain autasu selle eest, et olin võitnud teist aastat järjest Eesti Jalgratturite Liidu reitingu Naised-Eliit klassis. Ja seda muideks ainult kolme-nelja punktiga Grete ees ja vähem kui kümme punktiga Daisi ees. Otsustavaks oli saanud see üks Team Rattapood Cup-i etapp, mida ma suvel nii naljaviluks sõitsin, et juulis ei tuleks enne Euroopa meistrivõistluseid liiga suur võistluspaus sisse. Nüüd ma siis tean, miks sisetunne palus mul Kolgakülas stardijoonele asuda :)



Lisaks sain veel natukene harjutada küsimustele vastamist, millest tehti ka uudis, mida sai näha AK spordiuudistest. Klipp on järelevaadatav siin: http://sport.err.ee/jalgrattasport/2a2c29fa-41ca-4714-949e-abd52dfe17da 

Niimoodi see november ongi vaikselt möödunud. Alustasin suhteliselt rahulikult: kokku veetsin treeningutel aega 60h55m. Nüüd tuleb selle suure lumega jälle ära harjuda, sest täna sadas seda päris ohtralt juurde. Kui ise nalja ei tee, siis nalja ei saagi. Nii käisin ma täna rattateel sõitmas ja kohati võttis olukord ikka päris muigama, sest ees oli kõik ühtlaselt valge ja ainult tänavavalgustuspostide järgi võisin aimata, kas liiklen veel rattateel. 
Väike graafik kuu kokkuvõttest ka taaskord illustratsiooniks:




Olge tublid! Ciao!



Kommentaarid

Populaarsed postitused