Otse põhisisu juurde

Võistlustest veidi lähemalt

Hei!

Möödunud korral kirjutasin üles oma augusti ja septembri võistlusgraafiku. Siiani on kõik plaanipäraselt sujunud ning sain kõikidest planeeritud võidusõitudest osa võtta ja lisasin ühe isegi lisaks. Kirjutan igast sõidust veidi lähemalt.

- 29. juuli, 1.15 Dames Elite, Erpe-Mere Bambrugge
Võistlus toimus peaaegu koduukse kõrval. Läbisime 8,2 km pikkust ringi 11 korda, mille sisse jäi ka üks lühem tõus ja sellele järgnenud pikk ning kitsas laskumine. Võidusõidule tulid kaasa elama ka perekond Ragilod, kes olid samuti Eestist siiakanti võistlema tulnud. Belgia 1.15 kategooriaga sõidud on väga lahtised ja enamasti sõidetakse täisgaasiga algusest lõpuni. Kui sõita oli jäänud viimane kolmandik, avastasin peale tõusu, et olime jäänud ette vaid neljateistkümnekesi. See oli esimene kord, kui ma olin liidergrupis ja rääkisin kõrgete kohtade jagamisele kaasa. Proovisin rünnata umbes kilomeeter enne finishit, ent minek likvideeriti ja protokolli sain kirja 12. koha

-  2. august, 1.15 Dames Elite, G.P. Gemeentebestuur Kapellen
Tegemist oli kriteeriumiga, mis tõttu võisin valitseva kriteeriumi Eesti meistrina startida sinimustvalges särgis. 2-kilomeetri pikkust ringi läbisime 30 korda. Sõidule lisas vürtsi lakkamatu vihmasadu. Sõidu algus oli väga aktiivne kuniks eest lipsas minema 4 tüdrukut. Mina sain ennast käima pigem sõidu lõpus ja üritasin võimalikult aktiivne olla. Peagrupp jäi iga ringiga aina väiksemaks ja lõpuprotokolli sain kirja 9. koha.

-  6. august, UCI 1.2 Erpe-Mere - Erondegemse Pijl, Lotto Cycling Cup
Vahelduseks võtsin mõõtu ka UCI kategooriaga võidusõidust. Rajal oli üle 170 tüdruku, ent päris maailmatippe oli kohal käputäis. Enesetunne oli terve sõidu üllatavalt hea ja seetõttu olin ka üsna aktiivne ning üritasin erinevate äraminekutega kaasa minna. Paarkümmend kilomeetrit enne lõppu põgenes grupist üksinda Lucinda Brand Rabobank-Liv naiskonnast, kes jäigi püüdmatuks. Mina finisheerisin suures grupis ja sain kirja 25. koha, mis andis mulle enesekindlust, et liigun õiges suunas ja väikeste sammudega saan kirja aina paremaid kohti grupifinishitest. Kuigi mul ei ole sprinterile omaseid eeldusi, siis hea positsioonivalikuga ja küünarnukke appi võttes on mul eeldusi kunagi ka top10 piirimaile jõuda. See selleks.

-  8. august, 1.15 Dames Elite, Jaarmarktprijs Wilrijk
Võistlus toimus väga lühekesel ringil - 3 kilomeetrit vaid, ning mida lühem on ring, seda raskem on arvukate kurvide tõttu ka võidusõit. Lisaks tuli igal ringil sõita üle ka lühikesest munakivisektorist. Võistluse kogupikkuseks oli 95 kilomeetrit ning esimene pool sõidust oli mul oioi kui raske. Hoidsin pundis väga madalat profiili. Teisel poolel aga käis jalgades mingi plõks läbi ja nautisin iga kilomeetrit. Näitasin üles aktiivsust ja sain vahepeal isegi üksinda eest ära. Seda lõbu jätkus mul vaid kolmeks ringiks ning seejärel tuli lõpufinishile mõtlema hakata. Kohaks 12.

-  9. august, 1.15 Dames Elite, Brugge-Dudzele
Kohe järgmisel päeval toimus võistlus peaaegu mere ääres. Rada oli seekord pikem (vähem kurve), sile ja kuna tuult oli vähe, siis sõit oma iseloomult oli kergem. Kohe alguses üritasin jälle aktiivne olla, aga õigesse äraminekusse kaasa ei saanud. Küll aga oli neljaliikmelises grupis sees klubikaaslane, seega istusin rahulikult grupi keskel ja liigselt ei rapsinud. Küll aga hakkas jalg eeslviimasel ringil sügelema ja üritasime klubikaaslasega peagrupist põgeneda. Kahjuks püüti meid mõned kilomeetrid enne lõppu kinni ja finisheerisime suures grupis 7. koha peale. Lõpuprotokolli sain mina kirja 14. koha

- 14. august, 1.15 Dames Elite, Steenhuize
Üks plaaniväline sõit, ent kuna võistlus on teinekord parim treening, siis võtsin sellest hea meelega osa. Sõit taaskord ringide peal, mis oli seekord lainetaval maastikul. Iga kolme ringi tagant anti esimesena finishijoone ületanule preemiaks 25 eurot. Esimene ring oli enesetunne väga hea ning tõusu otsas otsustasin koheselt rünnata. Kaasa ei tulnud keegi. Teisel ringi lõpuks püüti mind kinni ja järgmine julge lasti eest ära. Tema soolosõit kestis kaheksanda ringi lõpuni. Tegin kiire matemaatika finishieelsel laskumisel ja sain aru, et nüüd on nö "raharing" ja ründasin umbes 1 km enne sinna jõudmist. Jäin teistele püüdmatuks ja teenisin oma esimese preemia Belgia võidusõidult.  Võistluse lõpetasin hiljem 16. kohaga.

- 18. august, 1.15 Dames Elite, Grote Prijs Beobank Haasdonk
Polnud minu päev. Tundsin end suhteliselt kehvasti sõidu algusest peale. Nägin, kuidas nina alt tüdrukud eest ära sõitsid, aga ei olnud lihtsalt jõudu, et neile tuulde hüpata. Hoidsin hästi madalat profiili grupis ning põhimõtteliselt ühtegi lisaliigutust ei tahtnud teha. Finishis mõtlesin Daisit veidi aidata, aga sain kilomeeter, poolteist "haamriga vastu pead" ja vajusin kolinal läbi pundi. Kohaks 29.

- 20. august, 1.15 Dames Elite, G.P. de Klinge
Üks kergem päev vahele ja taas võistlustules. Rada oli tuultele hästi avatud, teed kitsad ja tuul puhus korralikult. Sellel sõidul sain väga vajaliku karusselli ja küljetuule koolituse.  Grupp tõmmati kohe joonelt ribadeks ja esimesed 20 kilomeetrit anti väga valusalt minna. Minu meeles mõlkusid vaid Siim-Eriku kuldsed sõnad, et küljekaga on karussellis alati lihtsam sõita ja nii ma hoidsin hammastega lenksust ning eest läbi alati käisin. Enesetunne oli palju palju parem kui eelmisel võidusõidul ning finishis saadud 8. koht jäi kripeldama, sest teadsin, et olen võimeline enamaks.

- 21. august, 1.15 Dames Elite, Ledegem
Ledegemis lõppes minu raske kolmenädalane treening/võistlustsükkel. Võistlus oli 4-5 kilomeetri pikkusel ringil ning pool rajast tuultele avatud ning küljetuule tõttu pidi kogu aeg valvas olema. Kohe joonelt põgenes üks tüdruk peagrupist, sest igal ringil sai vahefinishi esimene 10 eurot. Poolel võistlusmaal nägin, et klubikaaslased liiguvad grupi ette jooksikut püüdma ja läksin neid aitama. Umbes 20 kilomeetrit enne lõppu oli sõit hästi aktiivne ja korda mööda prooviti rünnata. Veidi enne uuele ringile minekut tegin oma käigu ja endale üllatuseks sain koheselt vahe sisse. Püüdsin ees sõitnud noore austerlanna kinni ja jätkasime kahekesti töö tegemist. Vahefinishites saadud preemiad jagasime korda mööda üksteise vahel ära. Minu üks väike salasoov oli olnud Belgia sõidul poodiumile jõuda ja nüüd oli mul võimalus lausa võita. See adrenaliin andis mulle jalgadesse mõned lisavatid ning jäimegi peagrupile püüdmatuks. Kuigi ma kaotasin esikoha õige õige napilt, siis ma olin ka teise koha üle super õnnelik!

- 28. august, 1.15 Dames Elite, Berlare-Uitbergen
Vahele jäi üks puhkenädal ning sai ennast taaskord proovile panna. Viimasest võistlusest olid alles vaid väga head emotsioonid, seega suundusin ka Uitbergenis starti enesekindlalt. Võin julgelt väita, et meie naiskond on üks tugevamaid amatöörtiime siin ning üheskoos sõites suudame ka proffide vastu väga edukalt sõita, kes väga tihti 1.15 võidusõitudel võistluskilomeetreid koguvad. Ühe ohtliku atrõõvi lasime kogemata minema, mistõttu tuli jalgadele topeltvalu anda ja see tagasi tuua. Kui nad kätte olime saanud, oli grupp edasi väga aktiivne ning kui lõpuks ründas Belgia TT meister Ann-Sophie Duyck, siis minu jalgadel jäi õige õige vähe puudu, et temaga koos eest ära saada. Kuna naiskonnakaaslane aga jõudis kolme teise kaaslasega talle järgi, siis iseenesest polnud meil enam seis kriitiline. Finishis rahuldusin 22. kohaga.

- 6.-9. september UCI 2.1, Lotto Belgium Tour 
Esimesel päeval oli kavas 4,2 km pikkune proloog. Eraldistardivasustust mul Belgias kaasas ei ole ning seetõttu sõitsin grupisõidurattaga. Kingakatteid polnud, TT pulki polnud, kiivrit polnud, kõrgeid jookse/ketast ka mitte, aga vähemalt kombe oli. Kuna sõidu pikkus oli ligikaudu 6 minutit, siis otsustasin võtta umbes samasugused vatid ekraanile nagu trennis 5´ lõigu ajal. Tegelikult panin natukene juurde ja mõtlesin kellal hoida numbrit 300. Kuna raja esimene pool oli kivisillutisel ja õrnal allatuulel, siis reaalsuses oli kellal ees number 330W (ja ma hoidsin täiega tagasi end). Tagasipöördes püüdsin endiselt hoida 300+ vatti, mis õnnestus, kuigi finishis olin täiesti tühi ja tundsin, et jalad ei taha enam mulle alluda. Kui ma vaatan trainingpeaksi faili numbreid, siis olen oma sooritusega väga rahul, kuigi protokollis olev 85. koht pole mitte midagi mainimisväärset (kindlasti olin esimene rattur, kes grupirattaga võistles).
Esimene etapp oli kõige siledam ja 126 km pikk. Oodata oli grupifinishit. Linnaringide lõpp oli suhteliselt keeruline, sest seal oli kitsad teed, palju kurve ja kiomeeter enne lõppu väike tõus ning seetõttu võeti finishis välja ka ajalised vahed. Mina lõpetasin sõidu 46. kohaga ning tõusin üldarvestuses 64-ndaks.
Teine etapp peeti osaliselt minu igapäevastel treeningradadel. Rada lainetas päev läbi üles-alla ning seetõttu pidi grupi ees kindlasti tähelepanelik olema. Minu üllatuseks lõppes sõit siiski grupifinishiga, kus ma sain 37. koha ja Daisi tegi superhea võistluse ning lõpetas 30. kohaga.
Viimasel päeval oli kavas raskeim etapp, kus pandi paika kokkuvõtte arvestus. Sõidu algfaasis ületasime mitmeid tõuse ja lõpus ootas meid Geraardsbergenis kuulsad munakivitõusud Kapelmuur ja Bosberg. Mõlemaid ületasime kaks korda. Kahjuks esimest korda finishijoont ületades olin väga kehval positsioonil ning seega ma esimese 29 ratturiga kaasa ei saanud. Koos klubikaaslase Nathaliega sõitsime teist korda Muuri ületades grupil eest ja lõpetasime sõidu kahe grupi vahel. Minu kohaks protokollis 32 ja üldarvestuses tõusin 31. kohale. Ma pole varem 1. kategooriaga tuuril nii kõrgel lõpetanudki, seega jäävad seda tuuri meenutama kahetised tunded.

Küll aga on need võistlused minusse palju uut motivatsiooni ja enesekindlust süstinud. Ma olen väga tänulik oma treenerile, tänu kellele ma lähen peagi toimuvatele Euroopa meistrivõistlustele grupisõidus vastu tugevana ja heas vormis. Aitäh, Karmen! Üldiselt olen ma alati septembri keskel olnud pikast hooajast väga väsinud ja suhteliselt tühjaks pigistatud, seetõttu on uudne kogemus end hetkel ratta seljas hästi tunda. Loodan, et järgnev nädal sujub plaanipäraselt ja 17. septembril starti asudes on mul hea päev! 

Kohtumiseni ja päikest! :)


Kommentaarid