Otse põhisisu juurde

Käekella orjuses

Jõulud on aasta toredaim aeg... no kui sünnipäevad välja arvata. Mina olin terve aasta hea laps nagu ikka ja leidsin oma kingikotist Garmin Vivomove käekella. Päkapikkudele ma oma soovist teada polnud andnud, aga küllap nad nägid, kuidas ma kella Garmini poes vesise suuga igatsevalt vaatasin, seni kuni minu pulsivööl patareid vahetati.

Uus moodne käekell

Panin jõuluõhtul uhke uue tehnikavidina kohe käe peale ja pole sellest ajast saati seda hüljanud (v.a öösiti kui selle kapile jätan). Garmin on hakkama saanud väga hea lahendusega ja loonud aktiivsusmonitori ja klassikalise käekella hübriidi. Harimata silmale näib see olevat üsna tavaline valge kell, mistõttu saan seda igal ajal kanda ilma, et moepolitsei pahandaks. Samal ajal jälgib Vivomove ka tehtud samme, läheb laisa omaniku (loe: pikalt istuja) käel kurjusest punaseks ja valvab und. Vähemalt neil, kes magavad kell käe peal.

Päevavaade 1
Päevavaade 2
Kellal on kaks skaalat - esimene näitab päevas tehtud sammude arvu protsentides soovituslikust koguhulgast ja teine mõõdab kandja aktiivsust ehk kui jääd pikemaks ajaks istuma, koguneb skaalal punane värv. On teaduslikult tõestatud, et punane värv ärritab silma kõige rohkem ja et sellest vabaneda, oled sunnitud ringi liikuma.
Olgu. Sa küsid nüüd, et kuidas sa oma samme näed kui kell näitab neid vaid protsentide skaalal. Vastus on lihtne - kogu süsteem on ühenduses Garmini mobiilirakendusega Connect, kuhu saad kirja panna oma eesmärgid, esitada väljakutseid oma sõpradele jne. Muide, viimased on väga mõjuv põhjus, miks õhtuti püsti tõusta ja õue jalutama minna ilmast sõltumata. Kes ei tahaks olla naabrist parem, eks? :)
Sammude ajalugu

Mina panin esmalt oma aktiivsustaseme "low (madal)" peale ja päevane eesmärk oli kõndida 5000 sammu. "Äh, lihtne," arvasin mina. Hõiskasin enne õhtut, sest kui õhtul kella vaatasin, olin vaevu poole eesmärgist täitnud. Jope selga, pool tundi värske õhu hingamist ja voila! Poiss-sõber on nüüd samuti aktiivsem,  koer on õnnelikum, et saab pikema tiiru teha, lumi on alati lükatud ja kõike seda teen nüüd vabatahtlikult, et ikka samme juurde saada. Eesmärgid täidetud. Kell arvutab aga igapäevaselt eelmiste päevade aktiivsuse järgi uued eesmärgid ning paari nädalaga on minu soovituslik sammude hulk paisunud 8500-ni. Juba harjumuseks saanud õhtused jalutamised muutuvad üha pikemaks ja pikemaks.

Teine väga hea motivaator on sõprade "Steps Challenge (sammude väljakutse)", kus valitud perioodil võidab kõige usinam jalutaja. Eelmisel nädalal olin võitja, sest liikusin nädalaga 100 000 sammu (see teeb umbes 80-85 km). Arvan, et ma ei oleks viitsinud end diivanilt liigutada kui käekell ei oleks hakanud minu elu kontrollima.

Vivomove jätkas minu üllatamist kui käisin jooksmas ja pärast oli trenn automaatselt üleval Connectis. Ma ei vajutanud mitte kusagil Start ega ka Stop nuppu, ent tark vidin oli ise aru saanud, mida ma teen. Uskumatu! Hiljem tegin uuesti katse ja selgus, et kõik 20+ minutilised jooksmised tunneb kell ära ja salvestab rakendusse.

Mis te arvate, kas sellised tehnoloogilised lahendused on pigem kasuks või kahjuks?

PS! Üldiselt ma eriline vidinabrändide austaja pole. Näiteks kui uus iPhone 7 (või on tulekul juba 8?) poelettidele ilmub, jätab see mind täiesti külmaks. Garmin on siinkohal erand, mis on võitnud minu südame. Kui ühel vidinal on kirjas Garmin, siis olgu ta nii kole kui tahes, mulle meeldib see ikkagi!
Mitte kõige teravamad pliiatsid pinalis, aga... :)

Kommentaarid

Postita kommentaar