Meedia ja sport - kuidas vältida meediasurvet ja liigseid pingeid?

Spordil ja meedial on ainult üks ühine eesmärk - müüa emotsiooni! Meedia ja sport on tänapäeval lahutamatud, üks ei saa teiseta ja vastupidi. Meedia teeb spordist spordi ja ehitab üles spordikangelasi. Ilma meediata ei oleks meil spordistaare. Ning just läbi meedia saab sport toimimiseks palju vajalikke vahendeid. Meedia on kanal, mis ühendab sportlasi publikuga. Teleülekannete ja online uudiste edastamine omab järjest suuremat tähtsust, sest need muudavad spordi atraktiivsemaks ning toob võistluse vaataja jaoks kordades lähemale. Meedia vahendusel tekib inimestes tunne, et nad on justkui elanud oma kangelasega sama elu. Võtnud osa tema võitudest ja kaotustest.

 Meedia ise ei saa sportlasele pingeid põhjustada. Sellesse olukorda paneb end ikkagi sportlane ise oskamatusest tulla toime ajakirjanikega suhtlemisel. Tihti ei ole sportlane valmis intervjuude andmiseks ja ei oska toime tulla küsimustele vastamisega kuna seda ei ole harjutatud. Tähtsate tiitlivõistluste eel ja pärast on meediaga suhtlemine ja toimetulek üks paratamatu osa, millega sportlane peab arvestama. Vältimaks läbipõlemist tuleb sportlast õpetada elama meediasurvega.

Ajakirjanikud esitavad sportlasele tihti sarnaseid küsimusi: "Millist kohta sa loodad saada?","Millise tulemusega sa rahule jääd?","Millist sooritust sa tahad teha?" jne. Sportlane tunnetab sellises olukorras kohustust midagi lubada ja see on ohtlik tee. Surve võib olla ka väline, näiteks lubada midagi, et sponsoritele atraktiivsemana tunduda. Peale küsimustele vastamist, tekib sportlasel aga mõte või tunne, et ta peab nüüd säärase tulemuse kindlasti ka võistlusel sooritama vältimaks avalikku läbikukkumist. See on see koht, kus sportlane endale ise kõige suuremad pinged peale paneb ja tekib oht psühholoogiliselt läbi põleda.

Siinkohal võiks sportlane rääkida ajakirjanikele eelkõige asjadest, milles saab kindel olla. Näiteks kui palju ta on pingutanud, trenni teinud tähtsa võistluse jaoks, kui palju erinevates laagrites käinud, kui palju harjutanud erinevate taktikaliste otsuste tegemist jne. Tihti unustatakse, et tulemus (loe: koht protokollis) on sportlasele kontrollimatu, see sõltub paljuski konkurentidest. Ainult sooritus ise on sportlase kontrolli all ehk kui kiiresti ta suudab joosta,sõita, ujuda, kui täpselt tabada märki.. Niiviisi talitledes ei pea sportlane hakkama kahtlema, kas ta suudab väliste pingete ja ootustega toime tulla. Eesti sportlased reeglina saavad meediasurvega hästi hakkama. 

Kommentaarid

Populaarsed postitused